Kaalulanguse dementsuse patsiendid

See on hea viis aju stimuleerimiseks ning heaolu säilitamiseks. Haiguse algstaadiumis alustatakse ravi tavaliselt donepesiiliga, mis pidurdab atsetüülkoliini lagundamist. Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust.

AT kiiresti arenevat vormi, eriti müokloonuste lisandumisel, tuleb eristada Creutzfeldti-Jakobi haigusest.

Tervisedenduse konverents 2017 – Kai Saks – Suhtlemine eaka patsiendiga

Teine sagedasem dementsuse põhjus võib olla vaskulaarsüsteemi patoloogia. Vaskulaarse dementsuse diagnoos põhineb kahjustuskollete olemasolul neurovisualiseerimisuuringutel ning kliinilistel andmetel: haiguse järsk algus, astmeline süvenemine, neuroloogilise koldeleiu olemasolu ja insuldi riskifaktorid.

Kerge ja keskmise raskusastmega AT raviks on kasutatud atsetüülkoliinesteraasi pöörduvalt toimivat inhibiitorit tetrahüdroaminoakridiini. Ravi toimel võib paraneda mälu ja tähelepanuvõime. Lähteannuseks on 10 mg neli korda päevas ja annust võib taluvusel tõsta 40 mg-i nelja korrani päevas. Maksafunktsiooni näitavaid analüüse tuleb kontrollida iga nädal esimese 18 ravinädala vältel.

Käitumis- ja psüühikahäired võivad muutuda häirivaks ja vajada sümptomaatilist ravi.

Kui käitumishäired süvenevad uuesti, peaks arvestama ka võimalike sümptomeid vallandavate kahjulike keskkonnategurite olemasolu ja välja lülitama somaatilise haiguse nt kuseteede infektsiooni esinemise võimalus, enne kui alustatakse psühhotroopset ravi.

Ravimitest võiks kasutada vähese antikoliinergilise toimega preparaate: nortriptülliini, fluoksetiini, sertraliini või trazodooni depressiooni raviks ning agiteerituse ja psühhoosi korral haloperidooli, tioridasiini või teisi neuroleptikume. Bensodiasepiinide toime võib olla sageli paradoksaalne, kuigi oksasepaam on osutunud kasulikuks ängistushoogude kupeerimisel.

Kaalulanguse dementsuse patsiendid korral võib kasutada kloraalhüdraati. Sümptomite intensiivsus võib olla muutlik ning ravi jätkamise vajalikkust saab määrata ainult haige hoolikal jälgimisel.

Vitamiinide ja mineraalainete tarvitamine on samuti väga oluline. Muutke söögid seltskondlikuks sündmuseks. Meile kõigile tunda valu parast kaalulangust süüa sotsiaalselt, ka dementsusega inimestele, ütleb Ball.

Tõenäoliselt õnnestub teil oma kallimat tervislikumat toitu saada, kui ta ei söö üksi. Elu lõpus anna muret tundmata järele. Kui teie kallim on elu lõpus, kaalulanguse dementsuse patsiendid tõenäoliselt okei lasta tal süüa maiustusi või muid soovitud toite.

Teiselt poolt, kui teie kallimal on veel aastaid ees, peate rohkem hoolitsema selle eest, et ta saaks korralikult toitu, ütleb ta. Enamikul väljendunud hüpotüreoosiga inimestel ei esine dementsust, kuid on kirjeldatud üksikuid vastupidiseid juhtumeid. Sel juhul võib hüpotüreoosi ravi kas osaliselt või täielikult kognitiivset võimekust taastada Ravimimürgistuse kahtluse korral teha vastavad spetsiifilised uuringud. Neurosüüfilisest põhjustatud dementsuse juhte on vähe kirjeldatud.

Töörühm soovitab kliinilisele kogemusele toetudes kahtluse korral teha esmalt süüfilise treponemaalne sõeluuring seerumist: määrata T. Sõeluuringus on koos IgG ja IgM antikehad. Neurosüüfilise diagnoosimiseks on vaja määrata liikvorist T.

HIV -positiivsetel inimestel, eriti suure aktiivsusega antiretroviraalset ravi HAART mittesaavatel patsientidel, võib kujuneda kognitiivne häire. Selle raskusaste võib varieeruda kergest kognitiivsest häirest sügava dementsuseni Kuna Eestis on HIV levinud, soovitab töörühm kognitiivse häirega inimesel, kelle puhul jääb kahtlus omandatud immuunpuudulikkusele, teha seerumist HIV -i sõeluuring.

Neuroborrelioosist põhjustatud dementsust esineb väga harva. Ravijuhendid ning töörühm soovitavad kliinilise kahtluse korral riskipiirkondades elavatel patsientidel määrata esmalt seerumist B. Neid patsiente raviti antibiootikumidega. Neil diagnoositi täpsustavate uuringute abil erinevaid neurodegeneratiivseid dementsuseid nagu näiteks Alzheimeri tõbi, Lewy kehakeste haigus, frontotemporaalne dementsus ning vaskulaarne dementsus Euroopa Neuroloogide Seltside Föderatsiooni EFNS ja Ühendkuningriigi NICE ravijuhendite soovituste aluseks olnud tõendusmaterjali kohaselt on soovitatav kõigil dementsussündroomi ga patsientidel, kellel kahtlustatakse ATvähemalt üks kord teha aju visualiseeriv kompuutertomograafiline KT või magnetresonantstomograafiline MRT uuring 2 Haigus põhjustab aeglast närvirakkude kahjustumist ja aju kärbumist.

Sagedasemad haigused

Haiguse tõttu halvenevad järk-järgult mälu ja vaimsed võimed ning igapäevaste tegevustega toimetulek. Teised dementsuse põhjused on näiteks korduvad peaaju vereringe häired vaskulaarne dementsusaju otsmiku- ja oimusagara degeneratsioon frontotemporaalne dementsus ja kaua kestnud Parkinsoni tõbi.

Mõnikord põhjustab vaimsete võimete langust raske neeru- või maksapuudulikkus, kilpnäärme alatalitlus, peaaju kasvaja või ajutrauma. Kui arstil tekib mäluhäirega inimese läbivaatamisel kahtlus eelnimetatud haiguste suhtes, saab ta teha vajalikud testid ja uuringud nende haiguste välistamiseks. Alzheimeri tõve diagnoosi ei saa kindlaks teha vereanalüüsiga.

Ajumahu vähenemist võib näha peaaju uuringul. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab Alzheimeri tõppe haigestumise sagedus. Seetõttu on oluline ühiskonna teadlikkust sellest haigusest suurendada. Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu, mistõttu on oluline võimalikult varakult arstile pöörduda. Patsiendijuhend, mida praegu loete, on mõeldud Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele, aga ka kõigile teistele huvilistele.

Populaarsed Kategooriad

Juhendi eesmärk on aidata Alzheimeri tõvega inimestel ja nende lähedastel mõista haiguse olemust, diagnoosimist ja ravi ning leida tekkivate probleemide korral sobivaid lahendusi. Terviklikumad teadmised võimaldavad haigust varem ära tunda ning patsiente paremini mõista ja aidata. Atsetüülkoliin — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel.

Alzheimeri tõbi põhjustab ajus atsetüülkoliini nappust.

Alzheimeri tõbi

Dementsus — mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Eestkoste — õigussuhe, kus kohus määrab eestkostja piiratud teovõimega inimese eestkostetava isiklike ja varaliste õiguste kaitseks ja eestkostetava eest seadusest tulenevate ja kohtu poolt määratud konkreetsete tegude tegemiseks.

Glutamaat — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab liigset glutamaadi vabanemist. Peamine hooldaja ingl primary caregiver — patsiendi lähedane või muu patsiendi heaolu eest vastutav inimene.

• Magamise kaal
• Anamneesi kogumisel tuleb kindlaks teha, millised kognitiivsed funktsioonid on kahjustatud, milline on sümptomite tekke algusaeg ja arenemise kiirus ning mõju igapäevategevustega toimetulekule.
• Alzheimeri tõbi

Teovõime — võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime olemasolu eeldab, et inimene saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. Vaimse seisundi lühiuuring — dementsuse diagnoosiks ja haiguse raskusastme hindamiseks kasutatav sõeltest. Pange tähele! Mälu ja õpitud oskuste halvenemisel pöörduge perearsti poole. Kui märkate neid muutuseid oma lähedasel, aidake tal minna perearsti vastuvõtule.

• Kaalulangus tiger muay tai
• Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.
• Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi - Ravijuhend

Olge temaga kaasas, et vajadusel aidata muutusi kirjeldada. Perearsti juurde pöörduge kiiresti siis, kui probleemid on tekkinud järsku ja süvenevad päevade, nädalate või kuudega.

Mäluhäire põhjuste selgitamiseks tehakse teste ja vereproove, samuti kompuuter- või magnetresonantstomograafilisi uuringuid. Alzheimeri tõve diagnoosimisel alustatakse raviga, mis aitab igapäevategevusteks vajalikke oskusi säilitada ja aeglustab mäluhäirete süvenemist. Ravimitega ei ole võimalik haigust välja ravida. Meelepetete nt viirastuste nägemisemeeleolu kõikumiste, hirmuhoogude, agressiivse käitumise puhul pöörduge abi saamiseks perearsti või psühhiaatri poole.

Alzheimeri tõvega inimestel esineb sageli psüühika- ja käitumishäireid. Need võivad haigusega kaasneda, kuid nende põhjus võib olla ka teiste kaasuvate haiguste ebapiisav ravi.

Käitumishäired halvendavad oluliselt igapäevaeluga toimetulekut. Mälu- ja käitumishäired muudavad keeruliseks suhted pereliikmetega ja lähedastega ning raskendavad igapäevaseid asjaajamisi.

Mäluhäirega inimesel peaks olema lähedane, kes saab teda aidata igapäevatoimingute juures ja ka juriidiliste küsimuste lahendamisel. Raha- omandi- ja varaküsimused peaksid olema kokku lepitud juba siis, kui Alzheimeri tõvega inimene on veel otsustusvõimeline.

Kuidas dementsus maitsemeeltega tampib

Alzheimeri tõbi mõjutab mälu, ruumitaju, orienteerumist, mõtlemise kiirust ja reageerimisvõimet. Seetõttu muutub autojuhtimine keerukamaks ja liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Alzheimeri tõbe põdeva inimese sõiduõigust.

Alzheimeri tõvega inimesel võib kriitikameel oma võimete suhtes väheneda. Jälgige Alzheimeri tõbe põdeva inimese oskust autot juhtida ja majapidamismasinaid käsitseda. Kui ta ei saa seda teha ohutult, tuleb nendest tegevustest loobuda. Alzheimeri tõbi on raske ja süvenev haigus ning haige eest hoolitsemine kurnab füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedasi. Läbipõlemist aitab vähendada või ära hoida haiguse eripäradest aru saamine ning toimetuleku õppimine uues olukorras.

Abi saamiseks soovitame pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole.

Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust.